Halastaja ligimene
Tere armsad sõbrad! Veebruarikuu, mis on alanud pakasega, kus temperatuur näitab 20 ja rohkemgi külmakraadi, muudab meid ümbritseva looduse imekauniks. Pakane maalib oma kunstiteosed majade akendele, puudele ja põõsastele ja veekogudki suudab ta panna vaikima kattes need jääga. Külm kannab endas väge muuta meie keskkonnas olevaid asju aga ta mõjutab ka meid endeid. Võib täheldada, et külmal on küll ilus olemus, kuid paljude jaoks on ta valus kogemus. Kuuldes uudiseid, kus edastatakse sõnumeid surnuks külmunud inimestest, üleköetud ahjudest, mille tagajärjel on süttinud elamud ja kõik need erinevad lood külma traagilistest tagajärgedest toovad välja külma sisulise poole. Külmal on siis vähemalt kaks poolt: välimine, mis on väga kaunis silmale vaadata ja sisemine, mida koged siis, kui see reaalselt sinuni on jõudnud ja mis enam nii meeldiv ei ole.
Selles ühiskonnas elades oleme arvatavasti märganud, et inimestenagi võime teatud osas sarnaneda külmale omaste omadustega. Suuresti toovad selle esile meile osaks saanud olukorrad. Jagan sinuga Piiblisse kirja pandud loo Luuka evangeeliumist:
“Tähendamissõna halastajast samaarlasest”
Jeesus räägib loo ühest inimesest, kes läks Jeruusalemmast Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda. Nõndasammuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest. Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: “Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.” Kes neist kolmest oli sinu meelest ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?” Seadusetundja ütles: “See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: “Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”
Kõnekas lugu! Näib, et ka kristlastel on kalduvus elada viisil, et süda on külm ja ükskõikne kaasinimese suhtes. Võimalus ringiga abivajajast mööda minna või teda siiski aidata on meie valiku küsimus. Kristlastena loodetavasti järgime Jeesust ja tegutseme samaarlasele omasel viisil, aitame hädasse sattunud ligimest, vähemalt nii see peaks olema! Loo lõpus esitab Jeesus küsimuse: “Kes on ligimene?” Loo ära kuulanud inimene vastab see peale: “See, kes kannatajale osutab halastust ja abi.” Jeesus vastab seepeale: “Mine ja tee sina nõndasamuti!”
Läheme siis ja teeme, sest abivajajaid meie ühiskonnas on palju!
Tervitades,
Alur Õunpuu
nelikaare
ee